–

Jääpüügi ABC – Kiirnäpunäited jääpüügi alustamiseks | Jääpüügi ABC – Jigipüügi levik | Jääpüügi ABC – Näpunäited koha jääpüügiks

---

Ahvena jääpüük

Meie rahvuskala ahven on püsinud jääpüügis põlvkondade vältel kõige populaarsema siht-kalana ja seda mitte põhjuseta. Ahven on laialt levinud ja püsib talvelgi küllaltki aktiivsena. See tähendab ka seda, et vahel peab ka jääpüüdja olema väga aktiivne, et leida aktiivselt liikuvad kalad. Ka ei ole söömisaknad üldjuhul kuigi pikad. Ahvena püük ei nõua siiski erilist „oskust“, nagu näiteks veidi suurema koha püük, mistõttu triibulisena tuntud ahven on ka algajasõbralik püügikala.

Ahvena püügikohad

Ahvena levik on küllaltki suur ja veekogud on eri tüüpi, mistõttu on loomulik, et ahvena püügikohad erinevad vastavalt veekogu tüübile. Merealadel asuvad head ahvenakohad tavaliselt veidi madalamatel aladel, näiteks madalamates lahtedes. Ka taimestik ja kivistikud on merealadel ahvenale meeldinud kohad; kaldalähedased taimestikud ja kaldast veidi eemal asuvad kivistikud on proovimist väärt kohad. Sügaval merel tuleb juba laiemalt otsida ning vaja on teatud kohatundmist, vastasel juhul võib saak jääda väiksemaks ahvenaks.

Väikesed ja madalad järved võivad olla veidi keerukamad. Ka nendes tasub esimeseks sihtkohaks võtta taimestikud ja kivistikud, mis pakuvad ahvenale kaitset. Seejärel tasub proovida sügavamaid auke ja astanguid ning õigupoolest kõiki kohti, kus sügavus vähemalt veidi muutub, kui tegemist on väga tasase põhjaga järve või tiigiga.

Suuremates ja sügavamates järvedes tasub ahvenat otsida veidi laugematelt nõlvadelt ning järsemate nõlvade vahevetest. Proovimist väärt on ka sügava vee läheduses või keskel asuvad madalamad kõrgendikud. Lisaks neile on head ahvenakohad ka neemekärjed, sügavamad väinad, kaldataimestikud ja karised alad. Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, millisel sügavusel on ahvenat leitud või millisel sügavusel oli see kõige aktiivsem, ning keskendada püük nendele sügavustele.

---

Millise varustusega ahvenat püüda?

Ahvenapilkkimisel on pilkkevarraste puhul eelistatud mõõdukalt pehmed vardad, et vastulöögid ei oleks pehme suuga ahvenale liiga jõulised. Rullpilkevarrastel järgivad tundlikumad vardad ka ahvenale iseloomulikku „tirimist“, mistõttu kala ei saa end raputades pilgu küljest lahti. Kui ahvenapüük keskendub suurematele ahvenatele, võib kasutada veidi jäigemaid pilkevarbeid või isegi koha püügivarbeid. Mormõškaga pilkumisel on siiski soovitatav kasutada mormõškavarbast, millel on alati mingit sorti nupi- või näpuvarustuse asemel hammustusindikaator, mille abil on näha ka kõige väiksemad näpsud ja nokitsemised. Ahvenapilkimisel soovitatakse õngenööriks kasutada 0.14 20 mm pilkenööri või fluorokarbooni ning ainult mormõškadega pilkudes võib nöör olla märksa õhemgi. Tavalise pilkenööriga on soovitatav kasutada enne pilku n-ö tamsina fluorokarbooni, mis annab kaitset haugide ja koha eest. Takistamatu otsaelement ei ole siiski hädavajalik, kuid sel juhul tuleb arvestada, et haugi või koha sattumisel võib lisanduda landikaotusi. Ahvenapüügil on peamine puuri suurus 4 6″, kuid tasub muidugi tähele panna, et kui kasutusel on näiteks live-pilkesonar, vajavad need üldjuhul vähemalt 8″ auku. Just jõustunud uuendatud kalapüügiseaduse tõttu tuleb kaasas hoida nõuetekohased lõpetamisvahendid, et toiduks võetavad kalad saaks kiiresti ja asjakohaselt lõpetada. Nui ja nuga on piisavad vahendid; väiksemad ahvenad saab muidugi kiiresti lõpetada, murdes neil kaela ning avades sõrmega ühe lõpuskaare, et kala veritseks.

Näkkid ahvenapilkumiseks

Ahvena jääpüügil on pilkude valik väga lai. On püstpilke, mormõshkasid, pilkjigisid, balansiire ning haakpilke. Nn täiesti õiget ahvenapilku ei olegi olemas, vaid näkki valik sõltub suuresti kala aktiivsusest, suurusest ning veekogust. Alustava ahvenapilkuja arsenalis peaks siiski olema vähemalt mormõshka, püstpilk ning pilkjig või balansiir. Nii saab näkikollektsiooni laiendada selliselt, et näkki on tegelikult igas suuruses ja erineva söömishimuga ahvenatele. Allpool on loetletud erinevad pilgud ja nende mängutehnikad. Siiski on oluline meeles pidada, et need on juhised, mitte ainus õige viis. Need juhised põhinevad aga aktiivsete kalameeste kogemustel, kus on näiteks kasutatud abivahendina kaasaegset kajaloodi tehnoloogiat, mis annab kala käitumisest tohutult infot. Parim mängutehnika on siiski see, millega just Teie saate kala näkki haarama.

---

Pilgud ja nende pilkumistehnikad

Balansiir ja jigipilk:

Need on nn suure ahvena pilkenäkid, kuigi veidi väiksema balansiiri või jigiga saab ka väiksemad triibulised aktiivseks. Balansiiride ja jigidega mängitakse ülevalt alla laskudes. Näiteks kaheksameetrises vees lastakse pilk kõigepealt kolm meetrit jääkaanest allapoole, kui hammustusi ei tule, võib pilku laske mõne meetri madalamale ja kui ikka midagi ei toimu, võib pilgu lasta umbes meetri kaugusele põhjast. Mängutehnika ise põhineb pikkadel meelitustõmmetel, millega äratatakse triibuliste meeled, vahel võib teha ka veidi väiksemaid tõmbeid ning väristada pilku. Kui Teil on kajalood ja märkate põhjast Teie pilgu poole keset vett tõusvat joont, hoidke mäng võimalikult rahulik või pilk täiesti paigal. Eriti keset talve, kui ahvenad on üldiselt vahel väga ettevaatlikud. Kevadjääl või aktiivse söömisakna ajal võib samas olukorras pilgule anda veidi hoogu, mis paneb näkki jäljendama põgenevat sööda-kala. Aktiivne ahven haarab liikuvast pilgust väga sageli, kuid passiivse söömisega ahven võib tõusta mitu meetrit üsna jõuliselt pilgu poole, aga pilgu juurde jõudes ei juhtu midagi ja kala jääb pilku lihtsalt uurima. Siis võib isegi väike liiga agressiivne liigutus kala täielikult minema peletada.

Püst- ja haakpilk:

Püstpilk on traditsioonilisemaid ahvenapilke ja see sobib tegelikult igas suuruses ahvenatele. Püstpilgul on alati kas ühe- või kolmeharuline konks, millele lisatakse elussööt (kärbselatikas / verihein). Eriti passiivse söömise ajal võib elussööt päästa paljud olukorrad. Haakpilk on aga pilk, kus püstpilgu või sarnase näkki (liugpilk, meelitusplekk, meelituslatakas) alla kinnitatakse õngenööri haak, mille teises otsas on mormõshka. Siis teeb pilk hõljuvat või otsivat liigutust ja ärgitab kalu väikest mormõshkat rünnama. Nii püst- kui haakpilguga lastakse pilk veidi põhjast kõrgemale ning kui midagi ei juhtu, võib seda hakata meetri kaupa ülespoole tõstma. Vanade harjumuste ja oletuste kohaselt lastaks pilk otse põhja, kus pilk tolmutaks põhja ja äratab kalade huvi, kuid väga sageli peletatakse sellega kalad hoopis minema. Vahel tuleb küll mõni uudishimulikum isend vaatama, mis põhjas toimub, aga arglikumad kalad hoiavad rõõmsalt eemale. See pole siiski vale viis ja vahel võib põhja tolmutamine olla isegi tõhus võte, et kalad uudistama meelitada.

Mäng ise põhineb veidi lühematel tõmmetel kui jigi- ja balansiirpilgul ning tõmbetsüklid on tihedamad kui eelmainitutel. Samuti on pilgu väristamine pilkevaral palju tõhusam püst- ja haakpilguga. Kuigi nende pilkudega mängimine on veidi aktiivsem, tasub meeles pidada ka väikesi pause meelitustõmmete vahel, mis muudab pilgu kalade silmis usutavamaks.

Mormõshka

Mormõshka ehk morri on pilkenäkkidest väikseim ja talle sobib kõige rahulikum mäng. Morri on see näkk, mis astub mängu siis, kui miski muu ei kõlba ja söömine on väga passiivne. Morri mängitakse sageli nii, et see lastakse põhja ja hakatakse seda ühtlaselt ülespoole väristades tõstma. Siingi on söömiskohaseid erinevusi selles, mis sügavuselt ja millise mänguga ahven haarab. Vahel kõlbab kõige passiivsemale ahvenale vaid paigal värisev morri ja vahel haarab ta alles mitme meetri tõstmise ja väristamise järel. Mormõshkat kasutatakse kas kärbse- või verihelbikatika kaasabil. Morridega tuleks kasutada neile mõeldud pilkevarbi, millel on mingi morritipp. Morrid on kaalult väga kerged ja kõige õrnemad hammustused, eriti väiksema ahvena puhul, jäävad pelgalt klaaskiudvarda puhul kergesti märkamata. Seetõttu oleks morridega soovitav kasutada morritipuga varustatud vardaid, et iga hammustus märgataks ja neile saaks reageerida.

---

AHVENAPILKUMINE SUURTEL AVAVETEL | 1,3 KG | PURUVEDE SUURED AHVENAD | SELGE VEE KÜTID

---

Jarno Kangas, Kalastusteemalise sisu looja / Blogikirjutaja