Pilkkimise ABC – Kiirnäpunäited pilkkimise alustamiseks | Pilkkimise ABC – Jigipilkimise levik

---

Koha jääpüük

Koha on passiivne ja valiv pilkekala, kelle jäävähi püüdmisel on üks tähtsamaid asju kannatlikkus. Koha passiivsust iseloomustavad nii tema jahikäitumine kui ka rändamine. Ahvenast erinevalt on koha liikumises palju passiivsem kala, mistõttu ei tasu potentsiaalsetes kohtades tühja auku kohe esimese hooga maha kanda. Vahel tuleb augu juures istuda pikemaltki, kuid seejärel koha saabub ja jääl lebab 2–4 kohta, mida koju lauale viia. Kuna koha pilkkimine tähendab praktiliselt sama augu juures istumist ja ootamist ka pikemate perioodide vältel, tasub retkeks valmistuda soojade riiete ja rikkaliku nestiga.

Koha kohad, kus kala hammustab

Hammustuskohti mõjutab loomulikult see, kus ja millal kalastada, ning oluline on ka ise teada, millistes piirkondades kohat võib kohata. Lahtise vee ajal vilja kandnud kohad võivad toimida sama hästi ka talvel, kuid kui need jäävad tühjaks, tasub koha järele minna madalikele ning madalike läheduses asuvatele laiadele tasastele aladele, kus sügavust on ca 6–12 meetrit. Mida lähemale kevad jõuab, seda enam hakkab koha järk-järgult liikuma madalama vee poole. Kevadjääl võib kohat püüda isegi 1–3 meetri sügavuselt, sest sel ajal liigub koha erinevatele madalatele tasasematele aladele ja kudelahtedesse väikekala varuma kudemiseks. Kõva põhi on kohale samuti meelepärane ala, mida tasub kohavalikul arvestada. Ahvena kombel ei ole ka koha õhurõhu kõikumise suhtes tundlik ning väga sageli on ette tulnud, et koha aktiveerub just siis, kui ilm muutub järsult ja kui inimene peab ilma halvaks. Seega ei tasu koha pilkkimist vahele jätta isegi siis, kui jääl veidi lund sajab ja tuul puhub.

---

Millised vahendid ja tehnikad koha pilkkimiseks valida?

Koha pilkkimisel võivad vahendid olla veidi jämedamad kui tavalisel pilkkimisel. Koha on kõvasuine kala, kes nõuab täpseid ja kindlaid vastulööke. Koha pilkkimiseks vajate seega õnge, mis on piisavalt jäik ega anna täielikult järele, kui koha haarab ja Te teete vastulöögi.

Õngenööriks sobib 0,25–0,35 mm fluorokarbon või monofiil. Koha pilkkimisel tasub eelistada esimesena mainitud fluorokarbooni, sest see ei veni erinevalt monofiilist. See aitab vastulöökidega, sest need saavad palju täpsemad, kui tamiil liigutusele järele ei anna. Lisaks põhitamiilile on soovitatav kasutada ka ühe numbri jämedamat fluorokarbonist paela, mille abil püütakse vähendada koha teravate hammaste tõttu tekkivaid landikaotusi.

Jääpuur võiks olla vähemalt kuue tolli (6″) suurune, et ka jässakam koha august välja saada. Koha kipub pilkkimisel end enne avanemist kõverasse jäigastama ja see on kala kaotamise seisukohast kõige kriitilisem hetk. Seepärast on mõistlik varustada end piisavalt suure puuriga, et vältida viimase hetke kaotusi.

Lisaks nendele varustusele on oluline kaasa võtta ka kalamõõt, millega saab kala pikkuse kindlaks teha, et alamõõdulisi kalu kaasa ei võetaks. Kui lähete kohat pilkkima, kontrollige alati veekogupõhiseid piiranguid ja alamõõte.

Landid koha pilkkimiseks

Koha pilkkimiseks sobivad kõige paremini vertikaalpilkid, pilkkijigid ja vertikaalpilkid. Õige värv ja suurus sõltuvad loomulikult alati veekogust, kuid üldise juhisena võib pikkuseks pidada 7–10 cm kõigi eelnimetatud pilkide puhul. Värvide osas on võimatu öelda „õigeid“ värve, eriti kuna koha kipub olema väga värvitundlik kala ja värv võib muutuda mitmel korral. Kaasas tasub siiski hoida looduslikke värve ning musta ja hõbedase kombinatsioone. Vastukaaluks tasub panustada ka ärritavatele värvidele, näiteks kollane, oranž, sinine ja violetne võivad olla tõhusad värvid. Koha pilkkimine on ka selle poolest vahva, et siin ei ole landi värvil tingimata suurimat kaalu, sest koha on eriti huvitatud erinevatest värvikonksudest. Ärge seega kartke katsetada oma vertikaal- või tasakaalupilkidel erinevat värvi värvikonkse või tuunida näiteks oma pilkkijigi värvikonksuga. Kui värvikonksude vahetamine kalastamise ajal tundub ebameeldiv mõte, saate kasutusel olevat värvikonksu tuunida ka alla minutiga Orka Fish Roe kaaviaaripallidega, mida leiate meie valikust seitsmes eri värvitoonis.

Kajalood on koha pilkkimisel suureks abiks

Koha on jääkalastajale suur väljakutse ja vahel peletatakse läheduses olevad kohad minema, kui tehnika ja ajastus ei ühti ilma kajaloodi abita. Kajaloodi abil saab selgitada olukorda ja näha, kas antud august üldse midagi toimub. Kui kajaloodi ekraan näitab isegi poole tunni pärast vaid tühjust, võiks olla mõistlik minna korraks proovima mõnda teist kohta. Kajaloodi ekraanilt saab lugeda ka võimalikke õngele lähenevaid kohasid, mille puhul saab mängutehnikat olukorra järgi muuta,

Millised mängutehnikad kohale sobivad?

Kohale jääkalastuses kehtib sama põhireegel nagu kõigis teistes kalapüügiviisides. Ühte ainuõiget viisi ei ole. Kohapüügil on siiski teatud tehnikad, millele valdav osa kohahuvilisi toetub. Landi tasub hoida u 30–60 cm põhjast kõrgemal ning põhimäng võib olla suhteliselt rahulik ja aeg meelitustõmmete vahel võib olla pikem kui ahvenapüügil. Kui kala ei ole nähtaval, ei tasu siiski karta veidi suuremaid meelitustõmbeid, et peibutis kutsuks kala võimalikult kaugelt. Kui kala liikumist on märgata, tasub mängutehnikat selgelt rahulikumaks muuta. Kui koha jälgib saaki, võivad liiga järsud liigutused väga sageli kala tõhusalt minema peletada. Kui näiteks kajaloodist on näha võimalik sihtkala, tasub peibutise mäng hoida päris minimaalsena. Vahel võib kõige tõhusam viis olla hoida landi lihtsalt paigal või teha väikest värinat.

---

Jarno Kangas, Kalastusteemalise sisu looja / Blogikirjutaja