Mis on jigikalastus

Jigikalastus on kalastusviis, mis sai alguse umbes 1980. aastatel, kuid laiema kalastajaskonna huvi on see äratanud alles 2000. aastatel. Alles viimase kümne aasta jooksul on jigikalastus aga n-ö läbi löönud ja jõudnud ka passiivsemate harrastuskalastajateni. Siiski on endiselt palju kalastajaid, kellele on jigikalastus täiesti võõras landiga kalastamise viis. Kalastustarvete müüjana puutun siiani iga nädal kokku küsimustega “millist jigipead nende jigide jaoks kasutada”, “kuidas seda jigi juhtida”, “millist õnge ma jigikalastuseks vajan” ja “mis vahe on nendel erinevatel jigidel”. Kõigile neile küsimustele leiate vastuse sellest kalastusvihjete artiklist, samuti palju muud olulist teavet, et kogu info oleks kättesaadav ühel lehel.

---

Õngevarda valides on paljudel esmane mõte, et soovitakse üldist jigivarbe, millega püüda nii ahvenaid, haugisid kui ka koha. Universaalne jigivarras on aga mõnevõrra keeruline mõiste, sest iga kala käitub erinevalt ja ka vardad on selleks ette nähtud. Näiteks koha püüdmine tundliku ahvenavardaga on keerulisem, sest koha suu on luine ning tundliku tipptoimega varras ei anna lõögiks piisavalt jõudu, mistõttu hammustused võivad jääda pelgalt hammustusteks. Jäigema kohavardaga ahvena jigitamisel seevastu kannatab tunnetus ning kui varras ei ole tipust tundlik, rebib ahven ahvatledes suu katki või pääseb jigist lahti. Vardapikkus oleneb suuresti kalastaja enda eelistustest, kuid varda toimel on eri kalu püüdes suurem tähendus.

Vardade puhul on palju ka niinimetatud maitseküsimusi. Mõni armastab korkkäepidemeid, teine mitte; mõned eelistavad kergemaid vardaid, teised aga veidi raskemaid. Jigivarraste puhul pööran ise alati tähelepanu sellele, et varras oleks võimalikult kerge ning fast või extra-fast toimega. Eelistan ka, et tagumine käepide oleks tavapärasest veidi lühem ja õhem. Haugi- ja kohavarraste puhul eelistan aga medium või moderate-fast vardaid, millel on veidi tugevam tagumine käepide. Selle abil saab lõökide ja väsitamise ajal tagumise käepideme kaudu rohkem jõudu.

• Ahvenajigivarras – 160–220 cm pikkune tipptoimega varras, mis on selgelt pehmem. Traditsioonilise ahvenajigivarda soovituslik landikaal on umbes 5–20 g, kuid parema tunnetuse ja tundlikkuse otsingul tasub vaadata ka 3–15 g soovituslikku landikaalu ning kuni alla 10 g Ultra Light vardaid.
• Kohajigivarras – 170–240 cm pikk poolteoga varras, millel jätkub jäikust ka suuremale kohale. Kohajigivarda soovituslik landikaal on suuresti kuni 35 g. Enamikul kohajigivarrastest on soovituslik landikaal ca 10–30 g.
• Haugijigivarras – 190–240 cm pikk varras, mis oleks tundlik, kuid samas ka tugev ja jõuline. Soovituslik landikaal sõltub visatavatest haugikummidest. Paljudel haugivarrastel on soovituslik landikaal aga märgitud tähisega “up to”, mis määrab vaid visatava landi kaalu ülempiiri. Up to 90 g märgisega haugivardaga on mänguruumi eri suurusega landidele küllaga.

Ainult jigikasutuseks mõeldud varda toorik võib olla 1/3 toimega ehk väga tipptoimega varras. See annab täpsed visked ja eelkõige kiired lõögid, millega kala pärast hammustust jigi külge haaratakse. Toorik võib olla suhteliselt kerge ja tipust pehme, et palju rabelev ja väriseb ahven püsiks õngejändi otsas paadini välja.

Varda kaal ei ole nii oluline, kui see on hästi tasakaalus. Näiteks väga kerge, kuid halvasti tasakaalus varras on raskem kasutada kui raskem varras hea tasakaalupunktiga. Tagumise käepideme pikkus oleneb suuresti kalastaja enda eelistusest, kuid traditsioonilise jigivarda käepide on 25–30 cm pikk. Kui varras tundub tipuraske, aitab väikese raskuse lisamine varda tagumisse käepidemesse tasakaalupunkti paremaks muuta.

Ahvenavarda pikkus võiks olla umbes 6″–7″ jalga. Sellise pikkusega vardaga püsib varda kaal kontrolli all ja saab mõnusalt pikki heiteid ning veidi pikemate toorikutega on kala õngejändi otsas meeldiv tunda.

Meie vardasarjast on Ruthless Rods Perch suurepärane valik ahvenajigitamiseks. Sellel on kõik ülalmainitud omadused ja toimed.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

Tänapäeval on rulle põhimõtteliselt kahte liiki: lahtised rullid ja pöörlevad rullid. Muidugi leidub ka suletud rulle, kuid neil pole tegelikult omadusi, mis ületaksid pöörlevaid või lahtiseid rulle. Lisaks on suletud rulle uuena müügil väga piiratult. Ahvenat püüdes sobib rulliks kõige paremini võimalikult kerge lahtine rull, mille puhul on oluline tagasiliikumiseta kruvik, et kalastustunnetus püsiks võimalikult hea. Kiirest ülekandest on lahtisel rullil jigikalastuses samuti kasu. Paljud eelistavad ahvena ja koha jigikalastuses lahtist rulli selle lihtsuse tõttu. Lahtistel rullidel on ka enamasti väga ühtlane pidur. Lahtised rullid vajavad ka vähem hooldust kui pöörlevad rullid ning tänapäeval on ka lahtiste rullide hulgas saadaval väga kergeid mudeleid, mis sobivad suurepäraselt jigikalastuseks.

Haugi jigipüügiks on aga multiplikaatorrull parem valik. Selle viskekontroll ja täpsus on avatud rulli omadest paremad ning raskemate landide viskamisel on see peaaegu hädavajalik. Multiplikaatorrulliga ei pea viset pidama pidurdama nimetissõrmega nagu avatud rulliga, mistõttu võib raskete landide pikaajalise viskamise järel sõrmenahk olla ütleme otse välja öeldes katki. Paljud kogenumad kalamehed kasutavad multiplikaatorrulli ka kergemas kalastuses, sest rullide arenedes on saadaval ka väga kergeid multiplikaatorrulle, mis on isegi avatud rullidest kergemad ja millega lendavad vaevata ka kõige väiksemad jigipead. Multiplikaatorrulliga viskamine on lõppkokkuvõttes üllatavalt kiiresti õpitav.

• Avatud rull ahvenale – suurusklass 500–1500
• Avatud rull koha püügiks – suurusklass 1500–2500
• Avatud rull haugile – suurusklass 2500 ja suurem

Multiplikaatorrulli valik:

Ahvena ja koha jigipüügiks sobivad samad rullid. Kergete landidega kalastades tasub multiplikaatorrulli peale kulutada mõni euro rohkem, et viskamine oleks mugav. Odavaimad alla 100 € rullid tasub jätta poelettidele, kui kavatsete kalastada suhteliselt kergete, alla 15 g landidega.

Multiplikaatorrulliks tasub valida madala profiiliga suurusklassi 70–100 rull, millel on võimalikult madal pooli. Madala poolikuga rullid hakkavad viskel kergemini pöörlema kui sügava poolikuga ja sobivad seega paremini kergete landide viskamiseks. Rullil võib olla magnet- või tsentrifugaalpidur, mõlemad töötavad hästi.

Kui otsite näiteks head universaalset multiplikaatorrulli ahvena, koha või kergema haugipüügi jaoks, on Abu Garcia Salty Stage selleks hea valik. Rulliga kaasas on madal „finesse“ pooli ahvenale ja kohale ning sügavam pooli paksemate õngenööride jaoks, näiteks kergeks haugipüügiks või suurte kohade püügiks live-sonari abil.

Kui landid kaaluvad üle 100 g, tasub haugipüügiks valida suurusklassi 200–300 multiplikaatorrull. See võib olla kas madala profiiliga või ümara otsaga rull.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

---

Õngenööriks tasub jigipüügiks kindlasti valida punutud nöör. Eelistatult kaheksakiuline ja võimalikult nähtav, näiteks fluorohaljas, fluorokollane või oranž. Kui nöör on nähtav, on sellest lihtsam lugeda kalade nõgusid. Samuti, kui landi vajub põhja, vajub nöör vee peale, mistõttu on nööri järgi lihtsam eristada, millal landi on põhjajoonel. Punutud nöör on veniv­atu, mistõttu on kalastustunnetus parem ja kala taba tõhusam. Mida peenem on nöör, seda paremini see vett lõikab ja tuulise ilmaga on tuulepuhang väiksem.

• Punutud nöör ahvenale – 0,08 mm – 0,12 mm
• Punutud nöör kohale – 0,10 mm – 0,16 mm
• Punutud nöör haugile – 0,16 mm – 0,28 mm

Jigipüügil tasub taumina kasutada fluorokarbooni. Fluorokarbuun peab paremini vastu kividel hõõrdumisele ning ahvenat püüdes pakub see väikest kaitset koha ja haugi eest. Ahvenat püüdes ei saa siiski päris pimesi loota, et fluorokarbuun kaitseb landikaotuse eest, kui otsa satub koha või haug. Eriti ahvenapüügil, kui kasutatakse veidi kergemaid jigipäid ja jigisid, ei tasu kasutada liiga paksu taumi, sest siis võtab see landi mängust ehk isegi liiga palju. Tauimi pikkus on suuresti maitse asi, kuid üldine soovitus on tauimi pikkuseks 30 cm – 150 cm. Ise mõõdan taumid alati juhuslikult veidi üle õlalaiuse.

Fluorokarbooni ja punutud nööri ühendamiseks kasutan „tattisolmu“. See tattisolm võimaldab kasutada pikemaid taumi. Solm läheb hästi läbi vardarõngaste. Pikemad taumid tulevad eriti esile väga selges vees kalastades, näiteks ahvenat püüdes. Nii saadakse nähtamatust landi ette pikemale distantsile. Pikem taum hoiab ära ka nööri katkemise põhjas olevate kivide ja muude teravate esemete tõttu.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

• Fluorokarbooni jämedus ahvenale – 0,20 mm – 0,40 mm
• Fluorokarbooni jämedus kohale – 0,35 mm – 0,60 mm
• Fluorokarbooni jämedus haugile – 0,90 mm – +1 mm

Lisaks pannakse tavailele või õngenöörile lukk, mille külge kinnitatakse jigipea. Paljud eelistavad pööratavat lukku, mille abil käib landi vahetus hetkega. Kui lukk ühendatakse otse punutud õngenööriga, võib kasutada näiteks palomari sõlme, fluorokarbooni või monofiilõnge külge sidumisel aga näiteks unisõlme. Väikeste jigipeade ja mikrojigitamise jaoks sobib S-suuruses lukk, M-suurus sobib aga peaaegu kõigile jigidele. L-suuruses lukku saab kasutada raskemate ja suuremate jigipeade puhul, näiteks koha jigitamisel. Haugi jigikalastuses tasub aga pigem kasutada tugevaid „stay-lock“ tüüpi lukke.

Fluorokarbooni otsas lukuna kasutan väänatavat Ruthless Rapid Locki suuruses M. See on väga lihtne kasutada ja sellele on kiire väänata uus jigi, kui neid vahetatakse palju veel olles.

Kui viskate pöörlevaid landi, on hea kasutada lukku, millel on vertuks, sest see hoiab ära nööri keerdumise. Teine võimalus on ühendada punutud nöör ja fluorokarbuun väikese vertuksiga, kuid teha fluorokarbooni taum nii lühike, et vertuksit ei keritaks tipurõngasse. See võib kergesti keraamilise tipurõnga katki teha.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

---

Õige jigipea valik on jigikalastuses üks olulisemaid tegureid. Üks sagedasemaid jigikalastuse kohta esitatud küsimusi on, kui raske jigipea valida või millise suurusega konks sellel peaks olema. Jigipeal on jigi liikumisele oluline mõju ning jigipea valikul tuleb arvestada ka vee sügavust, kalastatava vee voolu ja temperatuuri ning tuult. Soojas vees võib kasutada tavalisest veidi raskemat jigipead ja proovida veidi agressiivsemat juhtimist. Külma veega ja hooaja lõpus võib aga kasutada veidi kergemaid jigipäid, kui ahvenad hakkavad passiivsemaks muutuma. Voolavas vees võib kasutada märgatavalt raskemat jigipead.

Meie valikust leiate Slim Keeperi, Tungsten Slim Keeperi ning Stand Up jigipead.

Ruthless Slim Keeper jigipea võimaldab oma nutika „klambri“ abil kinnitada jigipeale ka väikesed ja kitsakehalised jigid ilma neid rikkumata. Tänu kujule ja materjalile hoiab Slim Keeper jigi kalastamisel kindlalt paigal. „Klamber“ ei rebi jigi katki ka selle vahetamisel, vaid konksult eemaldatud jigi on endiselt täiesti kasutuskõlblik. Volframist valmistatud

Ruthless Tungsten Slim Keeper jigipead annavad jigikalastajale parima võimaliku tunnetuse söödast. Volfram on 70% tihedam materjal kui plii ja vajub vees märksa kiiremini kui plii. Volframist jigipeaga kalastades võib kasutatav raskuspea olla oluliselt kergem ja väiksem kui pliist raskuspea. Volfram on pliiga võrreldes väga kõva materjal ja annab kalastajale seninägematu tunnetuse nii söödast kui ka kalastatava ala põhjastruktuurist. Väikese suuruse tõttu sobivad volframist jigipead suurepäraselt kasutamiseks sihvakate jigidega. Volfram on ka keskkonnasõbralik materjal ega lahustu vees nagu plii.

Ruthless Stand Up Jig Head muudab jigikalastuse tõhususe ahvena ja koha püügil täielikult!! Röövkala ründab jigi peaaegu alati just enne, kui see jõuab põhjajoonele. Kui jigi puutub põhja, kaob tavapärase ümara jigipea püügitõhusus jigi ümber kukkumisel. Ruthless Stand Up Jig Headi erikujuline pea hoiab jigi püstises asendis ka pärast põhjakontakti. Seega kalastab jigi väga tõhusalt ka pärast põhja jõudmist, st just seal, kus röövkalad saaki püüavad!!

Järgmise tabeli abil valite oma kunstsöödale sobiva jigipea

Vee sügavus	Kaal
1 m	3 g
2 m	4-5-6 g
3 m	5-6-7 g
4 m	7-8-10 g
5 m	10-12 g
6 m	10-13-15 g
7 m	10-13-15 g
8 m	13-15-17 g
9 m	13-15-17 g
10 m	15-17 g

---

Järgmise tabeli abil valite oma söödale sobiva konksu suuruse

Jigi mudel	Konksu suurus
Small Fish 3cm	#6
Small Fish 5cm	#2
Small Fish 7cm	#1/0 – #2/0
Small Fish 10cm	#2/0
Orka Shad Tail 5.5cm	#4
Orka Shad Tail 7.5cm	#1
Orka Shad Tail 10.5cm	#1/0
Orka Shad 3.5cm	#4
Orka Shad 4.5cm	#2
Orka Shad 5.5cm	#1
Orka Shad 7cm	#1/0
Orka Shad 9cm	#3/0
Orka Shad 11cm	#4/0
Orka Twisting Worms 10cm	#4
Orka Twisting Worms 13cm	#1
Orka Twisting Worms 20cm	#3/0

Külma vette sobib kerge jigipea, rahulik juhtimine, paigal värisutamine ja hüpitamine. Sooja vette aga suurem jigipea ja kiire juhtimine.

Üldiselt tasub aga kõiki neid stiile ja jigipeade erinevaid kaalusid proovida sõltuvalt ilmast ja vee temperatuurist. Vahel tuleb kuumal suvel väikest jigi kerge jigipeaga rahulikult juhtida, et kala ründaks, ja vahel tuleb samas kohas samal ilmal kasutada 15 g jigipead ning väga kiiresti sisse kerida.

Seega erinevaid stiile otsides ja katsetades leiate parima kombinatsiooni just sellele hetkele või päevale.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

---

Õige mudeli või värvusega jigi valimiseks ei saa tegelikult anda otsest juhist, sest valikut mõjutab väga paljud asjad. Kas tegemist on tumeda- või selgeveelise järvega, milline on järve kalastik ja kas seal on sööta andvaid kalu, näiteks kuore või rääbist. Suur tähtsus on ka ilmal ja aastaajal. Seda nimekirja võiks jätkata lõputult erinevate mõjuteguritega. Õige jigi ja värvi valikuks saab siiski anda näpunäiteid, mida näiteks allakirjutanu on toimivaks tunnistanud.

Alustage kalastamist umbes 5 cm labidasabaga jigiga, mis on võimalikult looduslik. Rääbist ja kuore jäljendavad jigid on tavaliselt töökindel värv, millega alustada. Meie värvikaardilt leiate näiteks värvid SF45, PJF40 ja WB, mis jäljendavad väga hästi looduslikku sööta andvat kala. Töökindlad on ka pruuni, kollase, lilla ja valge toonid. Ise alustan kalastamist alati õige jigimudeli otsimisest ja liigun alles seejärel õige värvi otsimise juurde. Kolm levinuimat jigimudelit on:

• Labidasabaga jigid – Ehk kõige enam kasutatud jigimudel, mis toimib nii hooaja alguses kui ka kesksuve kuumuses
• Sirbisabaga jigid – Sirbikujulise saba tõttu on selle jigimudeli liikumine veidi agressiivsem kui traditsioonilisel labidasabaga jigil. Soojas vees väga hea valik, kuid hooaja alguse ja lõpu külmemas vees ei pruugi olla nii tõhus.
• V-sabaga jigid – V-sabaga jigid liiguvad väga passiivselt ning neid eelistatakse peamiselt vertikaaljigis ja jigipilgutamisel. Võivad osutuda väga tõhusaks ka traditsioonilisel heitejigil ning on väga hea valik kasutamiseks näiteks Stand Up tüüpi jigipeadega.

Lisaks sellele leiab turult nii vastsejigisid kui ka vähijigisid, mille populaarsus jigikalastuses on kasvanud.

Värvi valikuga tasub alustada alles siis, kui mingi kindla jigimudeliga on saadud hammustusi. Tasub aga meeles pidada, et kui kalu pole, ei tule hammustusi ükskõik millise ahviga, mistõttu on kajalood jigikalastuses möödapääsmatu abivahend. Jigi värvi valikul tasub olla eelarvamusteta ning proovida ka kõige veidramaid kombinatsioone. Kui õige hammustusvärv on leitud, tuleb arvestada, et hammustusvärv võib päeva jooksul mitu korda muutuda, näiteks ilma, tuule või kala aktiivsuse muutudes, mistõttu ei tasu liigselt usaldada ühtainust hammustusvärvi.

Võõral järvel püütakse kõigepealt selgitada, millest koosneb järve sööda-kalade mass: kas see on kuore, võngerjas, särg, ahven või midagi muud. Selle järgi valitakse jigitüüp, millega kalastamist katsetama hakatakse. Näiteks kui sööda-kala on suurem koger, särg või mõni kõrgema profiiliga sööt, hakatakse vette laskma Orka Shad mudeli jigisid eri suurustes. Kui veekogus on aga palju väikest kuoret või võngerjat, tasub jigiks valida väga kitsa kehaga Orka Small Fish, mis liigub „surnud ujumisega“. See jigi on minu lemmikmudel järvekalastuses üldiselt. Kolmandana tuleb sirbisabaga jigi, mis sobib igale poole. Elavalt vibreeriv sirp võib olla päeva päästja, kalastasite siis merel või järvel. See sirbisaba on sageli minu enda algusjigi merekalastuses.

Jigi värvi otsitakse tavaliselt veekogu värvi järgi. Mulle meeldib tumedas vees kasutada tumedat jigi ja selges vees veidi heledamaid ning looduslikke mudeleid.

Kui eelnevalt mainitud ei tööta, siis üritatakse mängu lahendada erksate ärritusvärvidega. Need erksad ärritusvärvid on sageli näiteks koha meelepärased.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

Jigikalastusest rääkides seostavad paljud jigikalastuse traditsioonilise heitejigitamisega, mis on jigikalastustehnikatest ülekaalukalt populaarseim. Jigikalastus hõlmab aga lisaks traditsioonilisele heitejigitamisele veel mitmeid teisi jigitamistehnikaid, mida käsitleme järgmisena lühidalt.

Heitejigitamine

Traditsioonilises heitejigitamises kalastatakse põhjast või veekihist ning sihtkaladeks on ahven, koha ja haug. Üldiselt toimub heitejigitamine ankrus paadist või kaldalt heites. Heitejigitamine õnnestub ka voolavas vees, kuid keerukate põhjavormide tõttu võib see voolavas vees kaasa tuua rohkem ahvide kaotusi. Tehnika ise põhineb sellel, et jigi lastakse põhja või veekihti, misjärel meelitatakse kalu erinevate kerimis- või õngeridva tõmbetehnikatega. Päris õiget tehnikat ei ole, vaid igaüks võib kalastada täiesti oma maitse järgi. Ise kasutan väga tihti tehnikat, kus

• Ootan, kuni jigi vajub põhja, seejärel teen rulliga 2–3 pöörde kiiruga kerimisi ning ootan, kuni jigi vajub veidi madalamale, misjärel keran taas 2–3 pööret. See jätkub seni, kuni ahvis on paadis.
• Ootan, kuni jigi vajub põhja, seejärel teen ridvaga mõned „nõksud“ põhjajoone lähedal ning keran seejärel logelevad õngenööri ära ja jätkan taas nõksutamist põhja lähedal. Võin seda korrata, kuni ahvis on paadis, või teen vahepeal rulliga 2–3 pöörde kerimisi, millega saan jigi veidi põhjajoonest kõrgemale.

Mikrojigitamine

Mikrojigitamine põhineb suuresti traditsioonilisel heitejigitamisel, kuid on eriti nauditav tehnika siis, kui sihtkalad asuvad madalas vees. Mikrojigitamisel kasutatavad vahendid on märksa tundlikumad ja kergemad kui tavalisel heitekalastusel. Kasutatavad jigid on tavaliselt 3–5 cm suurused ja jigipeade kaal jääb alla 10 grammi. Väga nauditav jigikalastusviis, kus pakuvad suurepäraseid hetki ka väiksemad kalad!

Dropshot-jigitamine

Ka siin on idee suuresti sama mis traditsioonilises heitejigitamises. Dropshot-jigitamine võib aga sageli osutuda heitejigitamisest tõhusamaks tehnikaks. Dropshot-jigitamisel liigub jigi kasutatava raskuse kohal, mistõttu on ka keerulisemaid põhju lihtsam kalastada. Eriti passiivse kala puhul võib dropshot-jigitamine osutuda üllatavalt tõhusaks tehnikaks, sest põhjajoonel jigitades ei pea Te kogu aeg õngenööri rullile keerama, vaid saate teha ka pikki põhjaujutusi ridva otsa abil. Dropshot-jigikalastuseks on saadaval ka sellele mõeldud õngeridvu, millel on eriti tundlik ots. Dropshot-jigitamisel on tähtsamaid sihtkalu koha, kuid see sobib suurepäraselt ka haugile ja ahvenale.

Drop Shot-jigitamine on tõhus stiil ahvenakalastuseks hooaja alguses ja lõpus külmas vees. Nii kalastades saab jigi põhjast lahti ja hoida seda pikalt paigal ning värisutada, mis võib panna kala ahvi peale tõhusalt peale lööma.

Drop Shot on tõhus viis kalastada kohta ka aastaringselt, sest koha on aeg-ajalt tõesti valiv ja armastab võtta rahulikult ujutatud jigi.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

Vertikaaljigitamine

Vertikaal- ehk püstjigitamine on jigitamisviis, mille populaarsus on kõvasti kasvanud. Vertikaaljigitamine erineb traditsioonilistest jigitehnikatest väga palju, sest vertikaaljigitamisel ahvi ei heideta, vaid lastakse kajaloodiga leitud kala vaatevälja. Vertikaaljigitamisel erinevad ka jigid, sest kasutatakse niinimetatud passiivse ehk surnud ujumisega V-sabaga jigisid. Meie valikus olevaid Orka Small Fishe saate kasutada näiteks vertikaaljigitamisel. Vertikaaljigitamine ei pruugi nõuda ankurdamist, vaid püütakse kogu aeg väikeses liikumises püsida, kasutades näiteks vöörielektrimootorit, et jigi püsiks kaladele vahetus läheduses. Vertikaaljigitamine on eriti tõhus jigitehnika koha ja haugi püügiks.

Täppisvertikaaljigitamine

Idee on sama mis vertikaaljigitamisel, kuid täppisjigitamisel kalastatakse veekihist ning sihtmärgiks on suured kalad. Täppisvertikaaljigitamisel püütakse leida suured kalakaared kajaloodi elektroonikat ära kasutades ning suure kala leidmisel lastakse ahvi kala vaatevälja, meelitades selle erinevate ujutustehnikatega ründama. Selles kalastusviisis kasutatavad jigid on märksa suuremad ning traditsioonilise jigipea asemel on soovitatavam kasutada erinevaid rigistiile, et säilitada ahvi võtutõhusus ja hoida ahvi ujumine tasakaalus. Täppisvertikaaljigitamisel on sihtkaladeks peamiselt suurhaugid ja kohad.

Teksti autor: Jarno Kangas, sotsiaalmeedia mõjutaja / blogija

Fotod: Ruthless Fishing

Tsitaadid: Joonas Väntti – Ruthless Fishing