Kui pikk peaks õng olema? Kas on olemas universaalõng, millega saaks püüda kõiki kalaliike? Mille poolest õnged erinevad? Milline oleks hea õng jigipüügiks? Need on kõige sagedasemad küsimused uue õnge ostmisel. Selles artiklis tutvume heite- ja jigipüügiks sobivate õngedega ning vaatame lühidalt üle meie valikus olevad Ruthlessi seeria õnged.

---

Meie e-poes on nüüd saadaval ka selle hooaja uudisõngede kollektsioon!

Ruthless Rodsi õngeseeriat täiendavad sel suvel uued Pro Series ja Glass Series õnged ning traditsioonilisest rohelisest õngekehast on nüüd saadaval ka Dropshot-jigipüügiks mõeldud mudel. Õnged on nüüd saadaval meie e-poes ning peagi ka meie edasimüüjate juures. Juuli keskpaiga järel avaldame uutest õngeseeriatest üksikasjalikuma tutvustuse nii blogis kui ka meie YouTube'i kanalis.

---

Selles artiklis vaatame üle, kuidas leida endale just sobiv õng heite- ja jigipüügiks. Tutvume õngede toimimise ja määravate teguritega, mis aitavad õnge valida probleemideta. Õngedel on aga ka väga palju niinimetatud kosmeetilisi omadusi, mis sõltuvad ainult kalastaja eelistustest. Nende hulka kuuluvad muu hulgas tagumise käepideme kuju ja materjal. Ka pikkus sõltub osaliselt kalastaja enda eelistustest, kuigi õnge pikkusel on ka tehniline tähendus.

Paljudel juhukalastajatel on esimene mõte sageli see, et oleks vaid üks niinimetatud universaalõng, millega püüda kõiki võimalikke kalaliike. Siin tekib aga probleem, et iga õng on kavandatud toimima optimaalselt kindla kalaliigi ja landiga. Seda käsitleme täpsemalt teksti allosas. Õnge valikul on esimene määrav tegur see, kas kasutatakse suletud või avatud puurirulli. Mõlemale rullitüübile on olemas oma õnged.

Landisoovitus ja õnge toimimine

Landisoovitus näitab, millise kaaluga landidele on õng mõeldud. Seega on õnge valimisel esimene tegur see, et teatakse, millise tüübi ja kaaluga landidega heidetakse. Kerge landisoovitusega õngega on raskeid haugikummisid või jerke peaaegu võimatu heita ning jämedama haugiõngega tundub väiksemate kõvade landide ja jigide heitmine väga ebamugav. Allolevast tabelist saate ülevaate erinevate landisoovitustega õngede kasutusotstarvetest.

Õngetüüp	Landisoovitus	Kasutatavad landid	Kasutuskoht	Sihtkalad	Õngenööri soovitus
Ultralight-õng (UL)	0-8g	Mikrojigid ja UL-vobleerid	Avavesi	Ahven	0.08 – 0.10
Kerge kalapüügi õng	3-15g	Jigid, lutikad, vobleerid, heitekärbsed	Avaveekogu- ja jõekalastus	Ahven ja lõhelased	0.08 – 0.13
Ahvenavaras	5–25 g	Jigid ja kõvakunstliku söödad	Avaveekogu- ja jõekalastus	Ahven ja lõhelased	0.10 – 0.15
Koha-ritv	10–35 g	Jigid ja kõvakunstliku söödad	Avaveekogu- ja jõekalastus	Koha, lõhelased, meri- ja järvforell	0.14 – 0.25
Haugiritv	20–80 g	Haugijigid, jerkid, spinnerbaidid	Avavesi	Haug	0.20 – 0.30
Raske haugiritv	Kuni 250 g	Haugijigid ja jerkid	Avavesi	Haug	0.22 – 0.40

Nüüd on umbkaudu teada, milleks, milliste söötade ja milliste kalaliikide jaoks on eri sööda soovitusega ritvad mõeldud. Sellest saame liikuda edasi ja tutvuda ritvade toimimisega, mis annab ühtlasi selguse, miks nn universaalset ritva ei olemas.

Ritva keha toimimine

Moderate-fast, medium-fast, fast, extra-fast. Mõni neist nimetustest leidub väga sageli ritvatüki küljel või ritva tooteandmetes eri veebilehtedel. Nendega kirjeldatakse ritvakeha toimimist ehk seda, kui kiiresti ritv pärast koormust otseks tagasi pöördub. Eriti fast- ja extra-fast-toimega ritvadega õnnestub ka kergeimate jigide, lusikate ja vobleritega kaugele viskamine sujuvalt. Fast- ja extra-fast-toimega ritvad on jigikalastuses eriti populaarsed. Vähem kogenule võivad kiirtoimelised ritvad alguses olla pisut keerulised, kuid harjumise järel heitepikkused ja heite täpsus kasvavad. Ritvakeha toimimist mõjutab ka selle materjali kvaliteet, mis käib käsikäes hinnaga.

Ritva toimimine ja jäikus

Ritva jäikust ja toimimist aetakse väga sageli segi ritvakeha toimimisega, kuigi jäikus ja toimimine sageli järgivad teineteist. Ritva jäikus mõjutab kala väsitamist, lõiget ja heitekontrolli. Toimimisest ja jäikusest räägitakse terminitega tipptoimeline, poolik tipptoimeline, poltoimeline ja täistoimeline.

Tipptoimeline ritv paindub ainult tipuosast ja on mõeldud pehmesuiste kalade püügiks, peamiselt ahvena ja lõhelaste jaoks. Tipptoimeline ritv annab pehmesuistele kaladele piisavalt pehme lõike ja järgib väsitamisel näiteks ahvena „tirimist“. Kui ahvenat püütakse liiga jäiga ritvaga, võib probleemiks osutuda see, et lõike tegemisel rebeneb konks ahvena suust lahti või ahven pääseb oma „tirival“ ujumisviisil vabaks, kui ritv tema liigutusi üldse ei järgi.

Pooltipptoimeline ritv paindub pikemalt kui tipptoimeline ritv, kuid tipp ei ole nii tundlik ja ritvakehas on rohkem jõudu. Pooltipptoimelised ritvad on suuresti suunatud koha püügiks, sest nendega säilib tunnetus, kuid samas jätkub ritvakehas jõudu ka veidi suurema kala väsitamiseks ning näiteks kõvasuisele kohale saab teha piisavalt jõulise lõike, kuna tipp ei anna liiga palju järele. Umbes 10–30 g sööda soovitusega pooltipptoimeline koha-ritv on mõistele „universaalne ritv“ kõige lähemal, kuid ka siin kaob ahvenapüügis tunnetus üsna jõuliselt.

Poltoimeline ritv paindub nimele vastavalt poole ritvakeha ulatuses. Poltoimelised ritvad on tavaliselt veidi raskemaks haugipüügiks mõeldud ritvad. Poltoimeliste ritvadega säilib hea tunnetus ka raskemate haugisöötadega ning suurele haugile / kohale saab teha piisavalt jõulise lõike. Samuti on suurema kala väsitamine lihtsam, kui ritvakehas on väsitamiseks piisavalt jõudu.

Täistoimeline ritv paindub omakorda kogu pikkuses. Heitekalastuses on tänapäeval täistoimelisi ritvasid siiski väga vähe ja need ei sobi tegelikult kuidagi näiteks jigikalastuseks. Täistoimelise ritvaga peab heiteliigutus olema väga pikk ja rahulik. Tegelikult on ainus kasutusotstarve, milleks täistoimelist ritva tänapäeval soovitada saab, pehmesuiste lõhelaste püük. Täistoimeline ritv toimib väsitamisel suurepäraselt, sest kala peab kogu aeg võitlema ritva toimimise vastu kogu selle pikkuses ning kalal on raske end vabaks raputada, kuna ritvakeha järgib pidevalt kala iga liigutust.

---

Kui oluline on ritva pikkus?

Pikkus sõltub enamasti kalastaja enda eelistusest ja tunnetusest. Ritva pikkuse osas tasub siiski selgitada, millist kalastust ritvaga plaanitakse. Kui kalastatakse kaldalt, ei tasu tingimata haarata riiulilt pikimat ritva, sest peagi võivad ritva külge takerduda nii võsa kui puuoksad. Ka erinevate ujuvrõngaste ja kalastuskajakate pealt kalastades võib lühem ritv olla hoiustamise ja kasutatavuse poolest targem lahendus. Avatud ruumis, näiteks paadilt kalastades, tasub pikkus valida oma tunnetuse järgi.

Pikkusel on siiski ka mõned konkreetsed mõjud ritva toimimisele ja heidetavusele. Pikema ritvaga võib heitele lisanduda mõni meeter ja väsitamisel saab rohkem jõudu, kui ritvakeha osa on pikem.

Mida veel ritva soetamisel arvestada?

Lisaks toimimisele, ritvatüübile, sööda soovitusele ja muudele olulistele teguritele tulevad mängu ka paljud maitseküsimused. Näiteks ritva kaalu ja tagumise käepideme rolli osas.

Ritva kaalul pole eriti konkreetset tähtsust, kuid eriti aktiivsematele kalastajatele on ritva puhul suureks kriteeriumiks väike kaal, eriti kergemate komplektide puhul. Kergema komplektiga kalastamine on paljudele väga nauditav tegevus, samas mõnele võib veidi raskem komplekt omas käes meeldivam tunduda. Nii-öelda kahetsusväärne tõsiasi on ka see, et kergus maksab. Ehk kui soovite kõige kergemat ritva, tuleb olla valmis maksma rohkem kui „tavaritva“ eest.

Tagumise käepideme valik on täiesti maitse küsimus. Mõni eelistab korkkäepidemeid, mõni aga lühikest ja kitsast tagumist käepidet. Pikem ja jämedam tagumine käepide võib küll pakkuda rohkem hoovust suurte kalade väsitamiseks, kuid kuna olen harjunud kergemate komplektidega, tunnen haugipüügil pikemat ja jämedamat tagumist käepidet isegi pisut kohmakana.

Meie kogu õngevarraste valiku leiate sellelt lingilt!

---

Kui Teil on küsimusi kalastustarvete või näiteks just õngede kohta, siis ärge kartke küsida kalastustarvete kauplustes müüjatelt või valdkonna spetsialistidelt. Allakirjutanugi vastab hea meelega Teie küsimustele või annab soovitusi näiteks Instagramis aadressil @jakefishng.

Jarno Kangas, sotsiaalmeedia mõjutaja / blogija