Jääpüük on Soomes igaühe õigus, mida on harrastatud juba tuhandeid aastaid, ning see on tänaseni üks populaarsemaid kalastusviise. Jääpüüki võib seega harrastada igaüks ja peaaegu kõikjal, välja arvatud mõned erandid. On ka eriobjekte, kus vajab jääpüüdja luba. Need on kohad, kuhu istutatakse püügisuuruses kala püütavaks, väga sageli on need näiteks vikerforellitiigid. Talvekalastuses vajalike vahendite hulk on pisut suurem kui suvel kalastades, sest jääpüügil on vaja mõnda möödapääsmatut varustust. Ka meie kodumaa talved võivad tuua väljakutseid, sest vahel on jää nii nõrk, et kogenematul jääpüüdjal pole seal suurt midagi teha.

Milliseid vahendeid on mul jääpüügiga alustamiseks vaja?

• Jääpuur on põhimõtteliselt kõige tähtsam vahend, et jääkunstlant vette saada. Soojade ilmadega saab populaarsematel kohtadel küll kalastada ka vanadest aukudest, kuid sellele ei tasu loota, sest needki võivad olla juba jäätunud. Algajatele soovitame 4–6″ puuri.
• Lörtsilusikas on vajalik abivahend eriti siis, kui kasutatakse väikeseid kunstsööta, näiteks mormõškasid. Et tunnetus väikesest söödast säiliks, tasub vähemalt suurim lörts august eemaldada.
• Jääpüügiga alustamiseks on vaja jääpüügikomplekti koos nööriga. Sellise leiate veebipoodidest ja kaubamajadest alla kümne euro eest.
• Mõnes jääpüügikomplektis on kaasas ka kunstsööda kinnitus, kuid neid tasub osta ka varuks. Kinnituse abil saate sööta kiiresti vahetada ilma sõlmimata. Mormõškad on siiski soovitatav siduda otse nööri külge.
• Tasub investeerida ka mõnda vahetussöötu. Näiteks paar mormõškat, paar vertikaalsöötu ning paar jigi- või tasakaalusöötu, mida saate vahetada vastavalt kalade söömisele.
• Jääpüügikast või -iste. Istet valides tasub arvestada, kas kõik asjad liiguvad koos või soovite näiteks einet ja püügivahendeid eraldi ning kaladele oma hoiukohta.
• Kelk on samuti suurepärane lisavarustus, kui varustust on palju. Eriti kui püügikohta on vähegi pikem maa, ei pea kõike käes kandma.
• Sobivad jalanõud ja riietus on üks tähtsamaid asju. Eriti olulised on soojad ja turvalised jalanõud, sest kui jalad külmuvad, levib külm väga kergesti ka kõrgemale kehas. Näiteks soojad talvesaapad on hea valik ning neile lisaks libisemiskaitsmed, eriti lumevabal jääl. Eriti akupuuriga puurides libedal jääl on libisemiskaitsmed möödapääsmatud. Riietumisel on kõige alus soe kihiline riietus. Alumiseks kihiks tasub panna niiskust edasi kandev aluspesu, näiteks merinovillane aluskiht. Selle peale midagi sooja vahekihiks, näiteks villane kampsun või fliisjakk. Jääpüügihooaja esimesel ja viimasel jääl võib vahekihina kasutada ka välimise kihi all kantavat kuivülikonda, mis on ühtlasi ka nn odav elukindlustus. Päälmiseks tasub selga panna midagi väga sooja, näiteks jääpüügikombinesooni või -ülikond. Ka paks topeltjope teeb oma töö ära, kuid see ei pea tuult ja vihma tingimata sama hästi. Soojemate ilmadega sobivad päälmiseks kihiks hästi ka kestmaterjalist (shell) riided.

Erinevad jääsöödad ja kuidas neid liigutada?

Balansseerid

Alguses tasub sööt lasta keskvette ja teha mõned suuremad avatõmbed ning seejärel veidi väiksemaid 5–15 cm nõksatusi. Kui hammustust ei tule, võib sööta veidi madalamale lasta ja teha uuesti ligimeelitavaid tõmbeid. Seda võib korrata, kuni sööt on põhja lähedal. Hea söömise korral tasub tasakaalusööta püüda kogu aeg liikumises hoida, vahel võib teha paarisekundilisi pause. Ahvenat püüdes tasub keskenduda rohkem neile väikestele tõmmetele ning ka siin on oluline hoida tasakaalusööta kogu aeg püüdvana ja liikumises.

Mormõškad

Mormõškaga püüdes ei kasuta ma isiklikult kunagi pikki tõmbeid. Mormõškaga tasub kogu aeg teha väikest nokitsemist kas vardaga või vaba käega sõrme abil. Vahel võib põhja paar korda koputada ja sealt mormõškat pidevalt kõrgemale tõsta, samal ajal vaba käega nokitsedes. Vahel võite mormõškat hetkeks ka päris paigal hoida. Igaühel on tegelikult oma stiil ja kõik stiilid on õiged.

Ruthless Fishingi kärbesmormõškad leiate siit!

Jääpüügijigid

Laske jigi kõigepealt keskvette ja parimal juhul löövad kalad hammustama juba selles etapis. Kajaloodist on siin siiski väga suur abi, sest näete, kuidas kalad teie jääpüügijigile reageerivad. Kui huvi ei tekkinud pelgalt sööda langetamisest, tasub teha mõned ligimeelitavad tõmbed ja vaadata, kuidas kalad sellele reageerivad. Kui reaktsiooni ei tule, korratakse seda etappi, kuni ollakse peaaegu põhja lähedal. Kui märkate, et kala tõuseb aeglaselt teie jääpüügijigi uudistama, võite teha õrna nokitsemist ja samal ajal tõsta jääpüügijigi aeglaselt ülespoole. Vahel on kalad täiesti passiivsed või väga nõudlikud, siis tasub aktiivselt proovida erinevaid värve ja suurusi. Kui õige värv ja suurus on leitud, tuleb kala kindlasti jääle.

Ruthless Fishingi Orka Small Fishid leiate siit!

Vertikaalkalkurid

Vertikaalpilkuga kalastades tasub teha regulaarsete vahedega veidi suuremaid tõmbeid ning vahepeal võib pilku kergelt nõksutada või lasta sel lihtsalt paigal olla. Kui august kala leidub, piisab tavaliselt sellest, et laskete pilgu alla ja nõksutate vardaga kergelt. Samal ajal võite pilku ka aeglaselt ülespoole tõsta, vajadusel isegi põlvekõrguseni, kui näete näiteks kajaloodist, et kala järgneb pidevalt pilgule.

Ruthless Fishingi vertikaalpilgud leiate siit!

VAADAKE VIDEOT RUTHLESSI VERTIKAALPILGU TUTVUSTUSEGA

Ohutus ennekõike

Kõige tähtsam esimesena: jääpiggid tuleb alati hoida kaelas. Jääpiggid on väga oluline ohutusvahend, kui peaksite jääst läbi kukkuma. Kui teraskile on umbes kaheksa sentimeetrit paks, peaks jääl liikumine olema juba ohutu. Lisaks jääpiggidele kuuluvad kaasaskantavate ohutusvahendite hulka: veekindlas kotis telefon, vile, viskeköis, ufokileks kutsutud päästekile ning vahevahetusriided.

Kuidas leida häid jääpüügikohti?

Kui liigute võõral veekogul või alles alustate talvist kalastamist, võivad kohad olla veidi hägused. Abiks tasub kasutada kaardirakendusi ja otsida neist erinevaid põhja ebatasasusi. Kõik pankade servad, astangud, augud ja järsud langused tasub hoolikalt läbi käia. Kaldamadalikus kalastades tasub tähelepanu pöörata maamärkidele: kas kaldavees on suuri kive või väikeseid karisid, kas kaldal on järsult langevat kaljut või kas läheduses on suurt taimestikku. Tasub tähelepanu pöörata ka vanadele püügiaukudele, sest vahel võivad need öelda midagi, mida põhja kuju ei ütle.

Kajalood on jääpüügil samuti hea abiline: kajaloodiga näete sügavust ning kajalood näitab, kas teie all on kala. Enamik tavapäraseid kajaloote töötab sagedusel 200 kHz, mis näitab august allapoole umbes 20-kraadise koonusega. Ala ei ole seega kuigi suur, mistõttu tasub juhul, kui teate mõnda potentsiaalset kohta ja esimene auk kala ei näita, teha 3–5 m nihkeid ning otsida, kas potentsiaalsest kohast leiab kalade jälgi.

Ahvenat püüdes asun kohti kaardistama tavaliselt sügava vee lähedal asuvatest paikadest.

Näiteks veidi laiemad tasased astangud või selgelt madalamad kõrgendikud või kivikud, mida leiab näiteks kaardirakendusest. Üldiselt tiirleb söödakala, eriti kui tegemist on järvega, kus on rääbist, sügavas vees mõnes veekihis ja suured ahvenad selle järel.

Joonas Väntti / Ruthless Fishing

Milliseid vahendeid tasub kaasa võtta?

Haugi ja koha puhul tasub kaasas hoida tange ning abiks on veel see, kui need on pika otsaga. Kaasas tasub hoida ka päris tavalist rullmõõdulinti, millega saab mõõta näiteks jää paksust ning kontrollida mõõdulise kala pikkust. Kala uimastamiseks peab kaasas olema mõni vahend, millega uimastamise saab teha võimalikult lihtsalt ja valutult, näiteks kalapapp. Ka toiduks võetav kala on soovitatav kohe jääl verest tühjendada, mistõttu vajate selleks ka mingit nuga. Kaasa võetavate kalade jaoks vajan ka mõnda kotti või anumat, näiteks külmakotti või jääpüügiämbrit.

Teksti kirjutas: Jarno Kangas, sotsiaalmeedia mõjutaja

Fotod ja videod: Joonas Väntti, Ruthless Fishing

Pingulisi õngejounesid kõigile!