Jigi värvi valik – Millised värvid sobivad millisele järvele. Mis toimib selges vees ja mis tumedamas? Kas valgustingimustel on tähtsust?

---

Pealkirjas esitatud küsimusele on peaaegu võimatu anda täiesti õiget vastust, eriti kui kalastatava järve kohta pole eelnevat teavet. Värvi valikul tasub pigem elada hetkes kui kasutada kindlat värvi ainult eelduse põhjal. Siiski pakub see artikkel mõned vihjed selle kohta, millised värvid võiksid eeldatavasti toimida teatud veekogutüüpides. Artikkel on kasulik ka siis, kui alustate jigikalastuse harrastamist ja Teie valikus pole veel laia värvivalikut.

Artikli vihjed põhinevad enda ja teiste kalastajate kogemustel ning vihjetega ei saa garanteerida, et mõni värv töötaks konkreetses veekogus täiesti kindlalt.

---

Kui järv pole Teile varasemast tuttav või alles tutvute jigikalastuse saladustega, siis tasub kalastamist alustada umbes 5 cm suuruse jigiga, mille värv jäljendab looduslikku väikekala. Näiteks kuoresid täis järvedes võib looduslik jigi olla väga tõhus, sest see jäljendab kiskkalade loomulikku toitu.

Jigi mudeliks tasub alguses valida kas traditsiooniline labidasabaga või veidi elavama liikumisega paddle tail tüüpi jigi. Suvesooja ajal või kala olles aktiivne on sirbisabaga jigi väga tõhus valik, vee jahtudes või kala olles passiivne tasub aga kindlasti proovida „surnud ujumisega“ jigisid. Selliseid on erinevad V-sabaga jigid, mida kasutatakse ka vertikaaljigitamisel.

Värvi valikuga tasub alustada alles siis, kui mingi kindla jigimudeliga on saadud hammustusi. Tasub aga meeles pidada, et kui kalu pole, ei tule hammustusi ükskõik millise ahviga, mistõttu on kaja-lood jigikalastuses ülimalt oluline abivahend. Jigi värvi valikul tasub olla eelarvamusteta ning proovida ka kõige veidramaid kombinatsioone. Kui õige hammustusvärv on leitud, tuleb arvestada, et see võib päeva jooksul mitu korda muutuda, näiteks ilma, tuule või kala aktiivsuse muutudes, mistõttu ei tasu liigselt usaldada ühtainust hammustusvärvi.

Võõral järvel püütakse kõigepealt selgitada, millest koosneb järve sööda-kalade mass: kas see on kuore, võngerjas, särg, ahven või midagi muud. Selle järgi valitakse jigitüüp, millega kalastamist katsetama hakatakse. Näiteks kui sööda-kala on suurem koger, särg või mõni kõrgema profiiliga sööt, hakatakse vette laskma Orka Shad mudeli jigisid eri suurustes. Kui veekogus on aga palju väikest kuoret või võngerjat, tasub jigiks valida väga kitsa kehaga Orka Small Fish, mis liigub „surnud ujumisega“. See jigi on minu lemmikmudel järvekalastuses üldiselt. Kolmandana tuleb sirbisabaga jigi, mis sobib igale poole. Elavalt vibreeriv sirp võib olla päeva päästja, kalastasite siis merel või järvel. See sirbisaba on sageli minu enda algusjigi merekalastuses.

Jigi värvi otsitakse tavaliselt veekogu värvi järgi. Mulle meeldib tumedas vees kasutada tumedat jigi ja selges vees veidi heledamaid ning looduslikke mudeleid.

Kui eelnevalt mainitud ei tööta, siis üritatakse mängu lahendada erksate ärritusvärvidega. Need erksad ärritusvärvid on sageli näiteks koha meelemööda.

Joonas Väntti – Ruthless Fishing

Nagu eespool mainitud, toimivad tumedas vees tavaliselt veidi tumedamad ja tagasihoidlikumad värvid ning selges vees on omakorda sobinud veidi heledamad ning looduslikku sööda-kala jäljendavad värvid. Ka siin tasub aga meeles pidada, et see skeem võib eri veekogudes täiesti erineda. Võib ka juhtuda, et mõnes tumedamas järves on veidi räigemad ja elavamad värvid kohe esimesest hetkest õige lahendus.

---

Jigikalastusega kala püüdes tasub seega kaasa võtta mitu erinevat värvi ning mitu erinevat mudelit. Väga paljudel aktiivsematel jigikalastajatel on loomulikult rikkalik valik erinevaid jigisid, mis hõlbustab kalastamist siis, kui kalad on otsustanud olla väga valivad. Paljudel alustavatel või passiivsematel jigikalastajatel pole valik aga nii lai, ning just seetõttu on allpool koostatud „näidiskaart“ sellest, millised kunstsöödad tasuks alguses valikus olla.

---

Õige jigipea valik on samuti esmatähtis

Õige jigipea valik on jigikalastuses üks olulisemaid tegureid. Üks sagedasemaid jigikalastuse kohta esitatud küsimusi on, kui raske jigipea valida või millise suurusega konks sellel peaks olema. Jigipeal on jigi liikumisele oluline mõju ning jigipea valikul tuleb arvestada ka vee sügavust, kalastatava vee voolu ja temperatuuri ning tuult. Soojas vees võib kasutada tavalisest veidi raskemat jigipead ja proovida veidi agressiivsemat juhtimist. Külma veega ja hooaja lõpus võib aga kasutada veidi kergemaid jigipäid, kui ahvenad hakkavad passiivsemaks muutuma. Voolavas vees võib kasutada märgatavalt raskemat jigipead.

Järgmise tabeli abil valite oma kunstsöödale sobiva jigipea

Vee sügavus	Jigipea kaal
1 m	3 g
2 m	4-5-6 g
3 m	5-6-7 g
4 m	7-8-10 g
5 m	10-12 g
6 m	10-13-15 g
7 m	10-13-15 g
8 m	13-15-17 g
9 m	13-15-17 g
10 m	15-17 g

---

Jarno Kangas, sotsiaalmeedia mõjutaja / blogija