Holy Diveriga õnge tõmbeklaariks forelli ja vikerforelli püüdes!

Allakirjutanule sai kärestikupüügist möödunud aastal Hartola Tainionvirral tuttav kalapüügiviis. Voolavas vees landiga kalastamine oli minu jaoks peaaegu täiesti võõras valdkond ning oli huvitav õppida, kui suur tähtsus on näiteks sellel, et oskad kärestikku lugeda. Kärestikupüük erineb palju ka traditsioonilisest heitpüügist, sest näiteks tehnikaga tuleb väga palju mängida, et lant saadaks ujuma just sinna, kus väärtuslikud kalad võivad varitseda. Kärestikud on sageli ka väga madalad ja kivised ning põhjas on palju üleujutuste ajal kohale kantud puid ja muid takistusi, näiteks laialdast taimestikku. Kärestikupüügi kaudu olen saanud laialdaselt testida Ruthless Fishingi vobleraid kärestikutingimustes ning eriti Ruthless Holy Diver on osutunud erakordselt tõhusaks landiks forelli ja vikerforelli püüdmisel. Eriti looduslikku väikekala jäljendavad Holy Diverid on olnud tugevad ning värv PINK on olnud vaieldamatu number üks.

Soovitame proovida oma vobleri tuunimist meie valikust leitavate Orka Fish Roe kalamarjakuulidega. Need parandavad vobleri püügivõimet eriti voolavates vetes, kus on lisaks forellile ka vikerforelli. Marjakuulid toimivad märklauana nagu värviline konks ning forelli toidulauale kuulub vikerforelli kalamari neis vetes, kus mõlemad elavad. Särav värv ei jää kaladele samuti märkamata ning marjakuulid pakuvad konksudele veidi kaitset põhjataimestiku eest.

Nüüd on sellest Holy Diveri voblerist meie kevade 2023 uuuenduste valikusse jõudnud väiksem 18 mm versioon. Hankige voblerid meie e-poest või edasimüüjatelt ning tuunige need meie Orka Fish Roe marjakuulidega. Edasi jäävad vaid pingul õngenöörid!

---

Jake ja Joonas läksid Tainionvirrale Ruthless Holy Diveri voblerite abil forelli püüdma. Vaadake videost, kust forellid nii jahedate kevadvete ajal leiti.

Videost selgub ka, kas paduvihm sai meestest võitu või peeti vastu lõpuni. Videost leiate ka üldist teavet kärestikupüügi kohta ning olulist teavet eeskirjade kohta. Videos näidatakse ka, milliste vahenditega tasub väärtuslikke kalu püüdma minna, ja mõni forell võis videosse ka sattuda.

---

Millised vahendid valida kärestikupüügiks ja kust kalad leiab?

Kärestikupüügil sobivad suurepäraselt näiteks ahvena või koha püügiks mõeldud vardad. 10–30 g soovitusega kohavarras hakkab pehmesuiseid väärtuslikke kalu püüdes siiski olema juba üsna piiripealne. Ka mikroklassi ahvenavardad on suurepärane valik kärestikupüügiks. Mikrovarrastel on väga tundlik ots ja need on tavaliselt extra fast action’iga, mistõttu lendavad ka kõige väiksemad ja kergemad voblerid ning muud landid täpselt ja kaugele. Rulliks sobib hästi kerge 1000–2000 klassi lahtise poolega rull. Nöörid võivad olla üsna peenikesed, kui kasutatakse väikeseid ja kergeid lande. Monofiilil ligikaudu 0,16–0,20 mm ning punutud nööril ligikaudu 0,08–0,13. Punutud nööri kasutades soovitatakse kasutada pikka fluorokarbonist eesotsa, sest punutud nöör on hõõrdumise suhtes väga tundlik ning kive või muid põhja teravaid esemeid ei ole kärestikupüügil tegelikult võimalik vältida.

Kärestikupüügil eeldab kalade leidmine seda, et oskad kärestikku vähemalt veidi lugeda ning tehnikad peavad olema selged, kui lant soovitakse viia teatud kivi tagant läbi või saada lanti ujutama mõnes väikeses kõrvalvoolus. Külma vee ajal leiab forellid ja vikerforellid peamiselt rahulikelt aladelt, näiteks hoovustevaheliselt lõikudelt, sügavikest ja kärestiku lõpuosadest. Heide tasub siiski alati lõpuni välja püüda, ka siis, kui lant läheb tugevamasse voolu. Väärtuslikud kalad järgnevad landile väga sageli ka voolu sisse ning väga sageli tuleb nöök just voolu serval. Suvises kuumuses läheb olukord vastupidiseks. Soojas vees püüavad väärtuslikud kalad leida võimalikult hapnikurikast vett, mis tähendab, et kalad suunduvad sügavale kärestiku vahutavasse vette. Seal on kaladele meelepäraseid auke ja lohke, kus vesi on hapnikurikkam.

Üldiselt on kõige tõhusamad püügikohad kõik sügavikud. Siiski tasub alati hoida silmad lahti, sest väärtuslikud kalad annavad oma asukoha sageli ise välja pritsimisega. Tähelepanu tasub pöörata ka maamärkidele, mis pakuvad kalale kas kaitset või varitsuskohta toidu jaoks. Selliseid on suurte pinnakivide tagused alad, kivipraod, tugeva voolu lähedal asuvad peeglid ehk rahulikud lõigud, suured põhjakivid ning katkenud puud, mis rippuvad jõe kohal, on tavaliselt olnud tõhusad kohad. Kui märkate kala pritsimas, ei tohi lanti heita otse „kala peale“, vaid kala lähedale, tema nähtavale.

Tööriistadest ja abivahenditest on landinet ilmselt kõige olulisem. Meriforell ja vikerforell on tugevad ja libedad kalad, mistõttu võib korraliku haarde saamine olla keeruline. Ka kahlamisel teeb landinet töö märgatavalt lihtsamaks. Kui kala, näiteks meriforell, lastakse tagasi, tasub teda paljaste kätega puudutada võimalikult vähe, sest meriforelli nahk on väga õrn ja viga saab kergesti. Siis on kala ka lihtsam käsitseda, kui ta on landinetis ja veega kontaktis. Vikerforell võetakse väga sageli toiduks kaasa, mistõttu on vajalikud abivahendid ka nuga ja mingit sorti kalatapja. Peened ja pika otsaga näpitsad on samuti oluline abivahend õngekonksude eemaldamiseks kalade lõualuudest.

---

Kärestikukalastuse käigus saate vikerforelli ja meriforelli kõrval kätte ka muid kalaliike.

Kärestikule minnes on paljudel sihtkalaks meriforell ja vikerforell, kuid nende kõrval on peaaegu kindlaks kärestikusaagiks ka haug ja ahven. Ka koha kohtab suuremate kärestike alumistes osades, kus kärestik lõpeb järve või merega. Eriti kesksuvisel kuumal ajal võib koha tõusta voolu suunas veidi ülespoole, vallutades esimesed ettejäävad sügavad augud. Vee soojenedes viibivad haugid ja ahvenad peaaegu kõigis kärestiku aeglase vooluga piirkondades ja jõelaugastes. Neid eelnimetatud kalu võib suurel hulgal kohata juba kevadel kärestike alumistes osades, kuhu näiteks särjed tõusevad järvest kohe, kui vesi on vähegi soojenenud. Lisaks võib kärestikel hämaruse saabudes kohata karpkalalaste hulka kuuluvat säinast. Jõgedes viibivad säinad sageli väiksema vooluga taimerikastes piirkondades. Söömise ajal võib ta haarata väga agressiivselt isegi kõvasid kunstsööte ning korraliku suurusega säina sattudes pakub ta ka õngenööri otsas toreda vastupanu. Lõuna-Soome jõgedes varitseb ka karpkalalaste hulka kuuluv röövkala, kelle nimi on Toutain. See kala on kiire ja tugev karpkalalane, keda mõned on nimetanud isegi karpkalalaste kuningaks. Tuntud suure toutaini kalastuskohad on näiteks Siuronkoski ja Kuokkalankoski. Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks on Harri ehk harjus. Asustamise tõttu on harjust võimalik kalastada peaaegu kogu riigis. Põhja-Soome kalaveekogudes on isegi küllaltki head looduslikud kalakogud, kuid mujal on harjuse asurkond peaaegu täielikult asustatud. See piklik lõheline on õngenööri otsas väga hea vastane ning kindlamad kohad, kust Harrit otsima minna, on aeglase vooluga kärestikud, jõgede laugased, kärestike ülaosad ning vooluhoovuste lähedal asuvad süvikud.

---

Kärestikul kalastades pidage alati meeles kalastusload ja kalade alammõõdud

Oluline on meeles pidada, et peaaegu eranditult igale kärestikule ja puhkekalastusjärvele on vaja eraldi kalastusluba. Seega, kui lähete kalastama kärestikule või näiteks nn „vikerforellilombile“, selgitage alati ette välja: kust lube saab, kui kaua ühe loaga kalastada tohib, kui palju kalu ühe loaga süüa võtta tohib ja kui palju luba maksab. Lisaks on eriti kärestikukohtades oluline järgida kärestiku reegleid ning nii üldisi kui ka kärestikuspetsiifilisi alammõõte. Kas kärestikul on kahlamiskeeld, kas reeglites on märgitud, et lubatud on kalastada ainult ogata konksuga, kas kärestikualal on kalastuskeelualasid või kas kalastamine on lubatud ainult tähistatud kohtades. Tasub olla tähelepanelik ka erinevate kalade kaitseaegade suhtes. Lisaks on oluline teada, et näiteks meriforell on põhjalaiuse 64º00´ lõunapoolsel alal täielikult kaitse all. Rasvauime lõigatud ehk asustatud meriforelli alammõõt on vähemalt 50 cm.

---

Jarno Kangas, sotsiaalmeedia mõjutaja / blogija